Kaevuri pere lugu. Fotonäitus õues.

Fotonäitus “Kaevuri pere lugu”                (In English) 

ÜLDINE INFO: Näitus kirjeldab Kaevuri maja perekonna lugu 1960ndate algusest 1980ndate lõpuni. Võrumaa mees Meinhard ja Setomaa naine Õie alustasid siinkandis kodu rajamist 1961. aastal. Perre sündis kolm last. Oma põhitöö kõrvalt ehitati üles majapidamine suure aiamaa, põllumaa, loomade, kasvuhoonete ja mesilaga.

  • Näituse külastamiseks helista telefonil 5150818.
  • Kaevuri maja kohta rohkem infot aare.ee
  • Näitus valmis kohaliku omaalgatuse programmi toel 2023. a kevadel.

Stend 1: Kaevur Meinhard

Meinhard tuli Võrumaalt Virumaale 4. kaevandusse tööle pärast Vene kroonut, olles 23-aastane. Tol, 1955. aastal oli esimeseks töökohaks 4. kaevandus Sompas. Aastate jooksul töötas ta veel 6. kaevanduses Sompas ja 8. kaevanduses Tammikus. Pensionile jäi kaevur 50-aastaselt 1982. aastal. Pensionil olles pühendus Meinhard veelgi rohkem kodusele majapidamisele, käies samal ajal tööl ka Tammiku kolhoosis.

Fotod:

  • Kaevurite brigaad aastal 1968. Meinhard on taga paremal.
  • Meinhard töötas kaevanduses aastatel 1955-1982, enamuse ajast puurijana.
  • Tammiku kaevandus ehk kaevandus nr 8 tegutses aastatel 1951- 1999.

Stend 2: Zootehnik Õie

Meinhard tõi Õie Virumaale pärast abiellumist 1961. aastal. Õie esimene töökoht oli Tammiku kolhoosi lehmalaudas lüpsjana. Hiljem oli ta pikka aega (kuni 1992) zootehnik ja noorkarjabrigadir.

Fotod:

  • Õie lehma ja lüpsimasinaga.
  • Tammiku lauda rõõmus naispere 1976. aastal. Õie on paremalt teine.
  • Tammiku kolhoosi pikaaegne esimees Einar Aun annab tublile zootehnikule Õiele üle aukirja.

Stend 3: Vanaema Anne ja vanaisa Villem

Õie setodest vanemad asusid pärast laste üleskasvatamist elama Tartumaale. Pensionile jäädes kolisid nad Tammikusse tütre juurde, kuid läksid mõne aasta pärast siiski Tartumaale tagasi. Pärast Villemi surma tuli Anne lõplikult tütre juurde elama, kus ta oli hooliv koduhoidja ja armas vanaema pere lastele. Nüüd puhkavad Villem ja Anne koos Raadi kalmistul Tartus.

Fotod:

  • Vanaema Anne (Anna Metslind 1921-2007) töötas põhiliselt loomakasvatuses. Pildil viib ta Mustiku – pere läbi aegade lemmikuima lehma – pärast päevast  lüpsi tagasi karjamaale.
  • Vanaisa Villem (Filipp Metslind 1906-1985) oli suurema osa oma elust ehitusmees.
  • Vanaema ja vanaisa juba pensionäridena.

Stend 4: Tammiku kolhoos.

Tammiku kolhoos oli töötulemustelt Kohtla-Järve rajoonis alati esirinnas. Eeskujulikult peeti siin ka pidusid. Kolhoosi klubis (praegune rahvamaja) olid peod 1980ndatel rahvarohked ja meeleolukad: peeti sünnipäevi, olid tantsuõhtud, külas käisid teatrid, tihedaim programm oli alati valimiste päeval (osalusprotsent valimistel oli 99,9%, nagu kõikjal Nõukogude Liidus!!!).

Foto: Tammiku kolhoosi lõikuspidu. Õie ja Meinhard on tagumises reas üsna keskel.

Stend 5: Perekond Rebban

Meinhardil (1932-2021) ja Õiel (1943) on kolm last: poeg Arvo (1962), tütar Urve (1965) ja poeg Aare (1967).

Fotod:

  • Õie ja Meinhardi pulmapilt 2. septembril 1961 Elvas.
  • Perepilt aastast 1969.
  • Perepilt aastast 1979.
  • Perepilt aastast 1970.

Stend 6: Ema Õie kasvuhoones

Kaevuri maja aeda ehitas Meinhard kaks kasvuhoonet – ühe tomatitele ja kurkidele ning hiljem teise roosidele. Nüüd on roosikasvuhoone vundamendi sisse rajatud ruudupeenar.

Fotod: Õie kasvuhoones tomatitaimi istutamas. Üle kõige meeldis talle tegeleda siiski lilledega, eriti roosidega. Talveõhtud kulusid tikkimisele, kudumisele ja… riiete parandamisele.

Stend 7: Isa Meinhardi lemmikud

Meinhard oli kõva töömees, kogu tema vaba aeg kulus majapidamistöödele. Talvel leidis ta pisut aega ka laulmisele, kabemängule ja raamatute lugemisele. Tema suurim armastus kuulus hobustele ja mesilastele. Viimane hobune Tuuli lahkus 2009. aastal ja mesinduse võttis 2018. aastal üle poeg Arvo.

Fotod:

  • Ilus pilt aastast 1970.
  • Parimatel aegadel oli Meinhardil 7-8 mesitaru, osades mesitarudes oli ka kaks peret ja mett oli nii palju, et nõusid mee jaoks osteti lausa juurde.

Stend 8: Lapsed – Arvo, Urve ja Aare

Arvo käis kaks esimest klassi Kambjas ja tuli siis Jõhvi Kesleri kooli üle, õpingud jätkusid pärast 8. klassi Väike-Maarjas. Urve ja Aare esimesed kooliaastad möödusid Kesleri koolis ning jätkusid  17. koolis Rahu tänaval. Urve läks Väimelasse tehnikumi ning Aare lõpetas 11. klassi Kohtla-Järve 32. kvartalis Maleva tänaval.

Fotod:

  • Urve 5-aastane, Aare 2-aastane ja Arvo 7-aastane (1970. a).
  • Urve 22-aastane, Aare 20-aastane ja Arvo 26-aastane (1987. a). Taga paistab pere külgkorviga mootorratta Dnepr MT9 esiklaas. Kuna parteisse perest keegi ei astunud, siis autoostuluba ei antud – seega autot peres ei olnud, nag ka telefoni. Helistamas tuli käia Vesikko majas.
  • Urve 13-aastane, Aare 11-aastane ja Arvo 16-aastane (1978. a).

Stend 9: Köögis

Köök on kodu keskpunkt – nii oli ka Kaevuri majas. Pere sõi tavaliselt koos, v.a kui isa läks kaevandusse öisesse vahetusse. Suurem osa toidust tuli oma majapidamisest, sh ka põhitoit, milleks olid kartul, liha ja piim. Lastele antud poenimekiri algas tavaliselt: 3 leiba, 3 sai ja 300 grammi vorsti. (Muide – leib ja sai olid tol ajal viilutamata ja kiletamata ning vorst pakiti paberisse poes kohapeal.) 

Foto: Kaevuri maja köök aastal 1990, köögis istuvad ema Õie ja isa Meinhard.

Stend 10: Toimetused aias

Väga palju puhkeaega ei olnud, kuna kodus oli kogu aeg midagi teha. Noorema poja arvates sai puhata ja mängida alles siis, kui päike loojus.

Fotod:

  • Tütar Urve tomati- ja kurgikasvuhoones.
  • Ema Õie ja pesamuna Aare õuel toimetamas.
  • Isa Meinhard ja vanem poeg Arvo kartulimaad kündmas.

Stend 11: Päris oma kodu valmis 1972. aastal

Elumajja koliti sisse 1972. aastal. Viimasel talvel enne elumaja valmimist magasid Õie ja Meinhard lauda pööningul heintes ning lapsed sauna soojamüüri taga garaažis. Maja ja ka muud tollaegsed kõrvalhooned ehitas Meinhard oma kätega ja ehitusraamatute abil. Laste ülesanne maja ehituse juures oli tööriistade kätte andmine ja „kinni hoidmine“.

Fotod:

  • Vaade tänavalt aastal 1987. 
  • Vaade hoovi poolt maja suunas 1979.
  • See kuur oli krundil esimene hoone. Kui majapidamisele anti juurde ka kõrval asuv krunt, siis hoone lammutati. Umbes kuuri nurga juurde istutati omal ajal pere sümboliks kask. Pärast selle murdumist asub seal lipumast. Pilt aastast 1980.

Stend 12: Pere lapsed

Fotodelt annab leida häid ettekuulutusi. Vanem poeg Arvo on suur tehnikahuviline siiani. Noorimast pojast Aarest sai meelelahutaja. Tütar Urve on olnud terve elu hooliv ja hoolitsev.

Fotod:

  • Urve koeraga.
  • Hernehirmutis Aare.
  • Arvo mänguautos.

Stend 13: Näärid

Aasta kõige olulisemad sündmused olid heinategu ja kartulivõtt. Peod – isegi kaevurite päev ja näärid – jäid nende varju. Jõuluvana meil ei käinud, aga näärivana küll. Uue aasta vastuvõtt käis naabritega külakorda: ühel aastal perekond Rebbanite pool ja teisel aastal Vesikko pere juures.

Fotod:

  • Kuusk toodi tuppa ja ehiti umbes üks nädal enne uut aastat st jõuluõhtul. Selle ehtimises oli meil ja naabritel suur erinevus..
  • Näärid Vesikko pere pool. Pildil on ka Irina ja Vova. Taga, selle läikiva karrakuhja all, on kuusk.
  • Isa Meinhardil olid uskumatul kombel meeles tema enda lapsepõlveluuletused. Muide, mees mustas on tolleaegne näärivana. 

Stend 14: Majapidamine

Tegusamatel aegadel peeti siin 2 hobust, 4 lehma, 4 lammast, paari siga, lisaks kanad-kuked, haned-pardid ning muidugi koer ja kass. Pere põllumaa asus kolmes kohas: aiamaa oli maja ümber  (lisaks kasvuhooned ning rohkelt lilleilu), põldu hariti küla taga ning heina tehti, kus võimalik, sh lennuväljal ja metsaheinamaal kilomeetrite kaugusel Ahtme taga. Kõike enda kasvatatut ja toodetut – piima, võid, kohupiima, mett, kartuleid, porgandeid ja mida iganes aiast – käidi müümas nii Jõhvis kui Iidlas, aga isegi ka Vana-Ahtmes. Kohale viidi kõik muidugi hobusega.

Foto:

  • Sündinud lehmvasikas oli perele õnnistuseks! Foto on tehtud 1981. aastal oma heinamaal. See pilt oli ka kolhoosi autahvlil.
  • Et lehmade piimaand oleks parem, oli osa põllust söödapeedi all. Isa Meinhard peedipõllul.

Stend 15: Õnnelik lapsepõlv

Võib öelda, et pere lastel oli õnnelik lapsepõlv. Sai palju tööd tehtud, aga suurte lunimiste peale sai ikkagi mänguaega ka. Peamine, et oli OMA kodu ja õu ning alati puhas ja soe tuba. Ja lapsed said oma hobidega tegeleda ja sõpradel külas käia ja sõpru külla kutsuda. Ja maja oli ühtelugu rahvast täis ja süüa tehti suure panni ja potiga, et kõigile jätkuks. Ja… see oli vaid ühe pere lugu.

Foto: Sulev Seppern (1965-2014) oli noorima poja parim sõber ja peres justkui kasupoeg.

Lugusid, mida piltidel pole:

  • Lugu sellest, kuidas ema-isa kuidagi korterit ei saanud
  • Lugu sellest, kuidas Arve roti nülgis
  • Lugu Aare akordioniõpingutest ja Urve kandleõpingutest
  • Lugu keldriuputusest kevadel
  • Lugu jäneseleivast
  • Lugu isa Mustvee-Jõhvi sõidust mootorrattaga paduvihmas ja kui isa mind ühe rekka peale hääletas ja siis selgus, et mootorratta VÕTI jäi minu taskusse…
  • Lugu sellest, kuidas ma isa käekellasid parandasin
  • Lugu sellest, kuidas me Urvega mustad nõud trepialusesse peitsime
  • Lugu sellest, kuidas ema õhtukoolis käis
  • Lugu sellest, kuidas me mootorratta (näärikingiks) saime – punane Dnepr MT 9. Must kasutatud K-750 saabus peresse hiljem
  • Lugu sellest, kuidas isa talvel mootorrattaga koju sõites lumme kinni jäi
  • Lugu sellest, kuidas Arvo sõbrad pidevalt meil olid (ja rabarberit sõid)
  • Lugu sellest ja sellest ja sellest…

Ajajoon:

  • 1932 Isa sündis Kunnumäe talus Tsäpsi koolimaja lähedal Vastseliina ja Luhumaa vahepeal. Peres oli lõpuks kokku 7 (pool)venda. Sündides oli tema nimi Meinhard Rebane.
  • 1943 Ema sündis Petseri sünnitusmajas. Pere elas sel ajal Vasla külas. Obinitsast Võru poole on järgmine küla Tääglova ja siis Vasla küla. Metslinnu maja (kunagine Pai talu) on Vasla küla esimene maja. Mõni tagasi ostis selle ära ajakirjanik KatrinLust ja nimetas selle Hundi… taluks.
  • 195… isa läks sõjaväkke Krasnojarski kraisse. Teenis 3,5 aastat lennuväe maapealses teenistuses. Seal käis ringkiri, mis kutsus Eestisse kavandusse tööle, kus lubati head palka.
  • 195… isa tuli sõjaväest (peale sõjaväge anti uus sõjaväepilet nimega Meinhard Rebban) ja otse Sompasse kaevandusse. Alles peale poolt aastat tööd läks esimest korda koju ema vaatama.
  • 1961 ema ja isa abiellusid Elvas.
  • 1961 6. septembril tuli ema I korda Põlevkivimaale. Elama asuti perekond Paju majja Rutikul
  • 1962 Arvo sündis (mis haiglas?), kui pere elas Sompas Ždanovi tänaval.
  • 1965 Urve sündis Jõhvi haiglas, kui pere elas KUS? 19… pere kolis Kambja lähedale. Muuhulgas töötas isa tallimehena ja ema Lätiküla poemüüjana (pood oli avatud 2 korda nädalas). Tartu ajal viis ema korraga mett kokkuostu turuhoonesse üle 100 liitri, vist 120 liitrit (enne võeti proov ja öeldi, et on hea mesi).
  • 1967 Aare sündis Tartu haiglas, kui pere elas Lätikülas. Jutu järgi oli vaja enna haiglasse sõitu heinakoorem hobusega ikka kuuri alla viia ja alles siis sai ema haigalsse minna. Peale südaööd kl 00.45 oli poiss käes.
  • 19xx koli pere Tartumaalt Kohtla- Järvele tagasi, sest isa polnud tollase eluga (eelkõige palgaga) rahul.
  • Ema oli zootehnik 1992 oktoobris /aga mis ajast mis ajani?). Keegi pani kuskil mingid elektrikaablid põlema, sellest ehmus ja ütles, et ma rohkem tööle ei tule.
    Siis oli 8 kuud väravavalves töökojas.
    Siis kutsuti veel kokaks kolhoosirahvale. Tegi süüa mh meie vanas saunas (see telliskovihoone). Mäletan, et söömas käisid ka lendurid, kes põlde väetasid. Üks oli Jaan Kilusk Viljandimaalt.
    Siis olid emal neerukivid ja talle tuli asendaja ning ema viidi K-J haiglasse.
    Kolhoosiaeg sai läbi.
  • Esimene vasikas tuli Jantšenko Šuralt
  • 1980 Urve mäletab, et värvis olümpia ajal maja aknaid.

Tammiku 11, Tammiku 24, Kastani 7 – sama maja, erinevad aadressid.
Maja aadress on aegade jooksul muutunud kolm korda, kuigi asukoht on olnud sama. Enne viimast renoveerimist 2006. aastal oli maja tavapärast kollast värvi. Renoveerimise järgselt sai maja plekk-katuse ja rohelist värvi seinad, suurema eeskoja ja terrassi ning samale ajale sattus ka aadressi muudatus. Kui tütar väimehega üle pika aja külla tuli, imestas väimees „Ja ära olete te ka kolinud?!“.
Maja renoveerimist alustati sellest, et kõigepealt tehti endisest laudast korralik elamine Õiele ja Meinhardile ning elumajja jäi noorem poeg Aare oma perega.